Projekti kokkuvõte
2022. aastal panid kuus edumeelset Eesti ettevõtet ABB, Eesti Energia, Fermi Energia, LHV, Metrosert ja Nordecon aluse füüsikaõpet toetavale haridusprogrammile „Lae end“.
„Lae end“ programmi strateegiline eesmärk on kaasa aidata füüsikaõpetajate järelkasvu suurendamisele ja tagada inseneride järelkasv.
Programm populariseerib reaalaineid, tunnustab õpetajaametit ning muudab füüsikatunnid kaasahaaravamaks. Füüsikaõpetajad on energiaallikas, kes annavad noortele positiivse teadmiste laengu.
Otsuse, kas füüsika meeldib või mitte, teevad noored uuringute põhjal just põhikooli astmes, mistõttu alustas „Lae end” õppekogemuse parandamist just antud kooliastmest.
„Lae end“ programmi kaasati 10 inspireerivat põhikooli füüsikaõpetajat erinevatest Eesti koolidest.
Koostöös õpetajatega ja haridusekspertidega valmis 20 õppevideot, mis on kättesaadavad kõikidele füüsikahuvilistele ja mis katavad poole füüsika põhikooli kursusest, ning spetsiaalsed õppekomplektid koolidele.
Situatsioonianalüüs
Kõrge vanus. OSKA raporti kohaselt jääb iga neljanda õpetaja vanus üle 60 eluaasta ning HTMi andmetel on iga teine õpetaja vanem kui 50. Eesti õpetaja keskmine vanus on täna maailma kõrgeim. Allikas: Eurostat
Rahulolu. Eesti õpetajatest 60% on kaalunud töölt äraminekut, 92% on kogenud läbipõlemist väikese palga ja ülekoormuse tõttu, 26% õpetajatest tunneb, et nad on ühiskonnas väärtustatud. Samal ajal on meie põhjanaabrite õpetajate rahulolu kaks korda kõrgem (58%).
Tööaeg ja palk. Õpetajad teevad kuus keskmiselt 60 ületundi, alustava õpetaja koormus võib ulatuda 70 tunnini nädalas . Kolme aasta järel lahkub alustavatest õpetajatest töölt kolmandik. Meie õpetajate ja õppejõudude palgatase on Euroopas eelviimasel kohal. Eesti õpetajad teenivad aastas poole vähem kui Soome kolleegid.
Järelkasv. 2% praegustest õpilastest on huvitatud tulevikus õpetajana töötamisest . ETLi hinnangul jääb Eestis lähiaastatel puudu ligikaudu 5000 kvalifikatsioonile vastavat õpetajat. OSKA andmetel vajab 2018–2025 vanuse tõttu asendamist ligi 380 üldhariduskoolide õpetajat aastas.
Tööturg. OSKA andmetel jääb järgmisel kümnendil tööturul puudu 2/3 inseneridest. Tehnika, tootmise, tehnoloogia ja ehituse õppekavadel on vastuvõetute osakaal langenud 25% võrra. IKT-tööjõu vajadus on seitsme aasta vaates kokku üle 18 000 inimese, samas kui tasemeõppest liigub tööturule maksimaalselt 7350 lõpetajat.
„Lae end“ programmi eesmärgid
Konkreetsed eesmärgid:
Kaasata programmi 10 inspireerivat füüsikaõpetajat Eesti põhikoolidest.
Kutsuda kandideerima vähemalt 50 silmapaistvat õpetajat.
Viia koostöös füüsikaõpetajatega ja haridusvaldkonna idufirmadega uudsed õppevahendid vähemalt 100 Eesti kooli.
Tunnustada ja tõsta Eesti ühiskonnas esile tänaseid füüsikaõpetajaid.
Suurendada noorte huvi reaalteaduste vastu ja julgustada neid siduma oma tulevikku reaalteaduste valdkondadega.
„Lae end“ programmi sihtrühmad
Põhikoolis füüsikat õpetavad õpetajad (sh ka need, kel ei ole füüsika õpetamiseks vajalikku erialaharidust).
Koolipere - õpilased, vilistlased, lapsevanemad, koolijuhid.
Ettevõtted, kus töötavad inseneriharidusega töötajad.
Koostööpartnerid ja erialaseltsid - Eesti Füüsika Selts, Praktikal, Videoõps.
Meedia – ajalehed, tele, raadio, portaalid, ajakirjanikud.
- Arvamusliidrid ja otsustajad – Riigikogu liikmed, poliitikud, koolijuhid.
Sõnumi- ja kommunikatsioonistrateegia
Kommunikatsioonistrateegia eesmärgid:
Programmi lansseerimine ja ettevõtete ellukutsutud visiooni viimine avalikkuseni.
Õpetajate otsimise kampaania ja õpetajate tutvustamine avalikkusele.
Ettevõtete liituma kutsumine.
Teema võimendamine meedias (kõneisikutena kaasatud füüsikaõpetajad, ettevõtted, teadlased).
Programmi tulemused
Füüsikaõpetajatele suunatud „Lae end” programmi nomineeriti plaanitud 50 õpetaja asemel 132 õpetajat 110-st erinevast koolist kõikidest Eesti maakondadest. Eestis on ligikaudu 400 füüsikaõpetajat ehk programmi nomineeriti pea 30% neist.
Kõige aktiivsemad olid õpilased ise – 70% kõigist esitajatest.
Õpetajad on osalenud kolmel koolitusel (augustis, oktoobris ja detsembris), kus tutvustati uudseid metoodikaid ja aidati komplekteerida enda tööriistakast kaasahaarava tunni läbiviimiseks. Külaliseksperdid jagasid teadmisi, kuidas olla veelgi enesekindlam kõneisik.
Õpetajate tagasiside koolitustele on olnud positiivne. 79% õpetajatest kinnitasid, et programm on neid juba aidanud nende igapäevatöös. Rakvere Reaalkooli füüsikaõpetaja Laura Herm tänas „Lae end“ programmi ellukutsujaid õpetajate nimel ja ütles, et taoliste omanäoliste ja inspireerivate õpetajate lugude väljatulemiseks ning õpetajate motiveerimiseks ongi taolisi „laadimisprogramme“ tarvis luua.
Koostöös õpetajatega, haridusekspertidega ja Eesti Füüsika Seltsiga valmis 20 õppevideot, mis on kättesaadavad kõikidele füüsikahuvilistele ning mis katavad poole füüsika põhikooli kursusest (valgusõpetus ja soojusõpetus). Videoid on praeguseks vaadatud juba üle 10 000 korra.
Programmi partner Praktikal on jõudnud enam kui 90 erineva kooli 100 õpetajani ja inspireerib enam kui 6000 õpilast füüsika alal.
„Lae End“ pälvis esikoha Turundajate Liidu efektiivsuse konkursil TULImust kategoorias „Positiivne muutus“.
Paljud ettevõtted on programmi hea sõnaga toetanud, teiste seas Tööandjate Keskliit, Tartu Ülikool, Kaubandus-ja Tööstuskoda.
Programmis osalenud õpetajaid tunnustati õpetajate 13. kuupalgaga.
Kommunikatsiooni tulemused
Meedias kajastati programmi 2022. aastal üle 120 korra.
Märgilisemad meediakajastused: Hommik Anuga, Aasta Õpetaja Gala, Õhtu!, Terevisioon, TV3 Stuudio, raadiosaated Vikerraadios, Kuku, R2-s jne.
Postimehe hariduse rubriigis ja Goodnews portaalis ilmusid õpetajaid tutvustavad blogipostitused.
Maakonnalehed avaldasid lood oma piirkonna õpetaja kohta (Tartu Postimees, Virumaa Teataja, Saue Valdur, Keila leht ja Pealinna leht).
Riigikogu populaarteaduslik ajakiri Riigikogu Toimetised avaldas Hando Sutteri arvamusloo ning autor tutvustas seda koos Jaak Aaviksoo ja Margit Sutropiga uue numbri paneeldiskussioonis, mida kandis üle ERR.
Kommunikatsioonitegevuste tulemusel tekkis ühiskonnas laiaulatuslik resonants. Kajastuste pinnalt on saanud tõuke avalik diskussioon õpetajate palkade tõstmise, inseneeriaõppe populariseerimise ja põhikoolis füüsikaõppe põnevamaks muutise teemal. Ka tänavustes Vabariigi aastapäeva kõnedes juhtisid nii president Alar Karis kui AHHAA teaduskeskuse juht Andres Juur teemale tähelepanu.