Situatsioonianalüüs
Rohepööre on sama suur ühiskondlik muutus kui üheksakümnendatel turumajandusele üleminek. Selliste suurte muutuste ajal on kogu ühiskonnal vaja mõista, miks need protsessid toimuvad, ja leppida kokku liikumise suund. Kliimamuutused toimuvad paratamatult – kas me sellesse usume või mitte. Tark on selleks valmistuda ja püüda mõjusid leevendada. Parim aeg nendest teemadest rääkida ja ettevõtjate ootusi peegeldada on valimiste eel.
Ettevõtjate sõnul on viimased kriisid pannud mitmeid poliitikuid ja ametnikke õiges suunas tegutsema ning näiteks energiavaldkonnas vajalikke otsuseid langetama. Sarnast visiooni, pikka plaani, tegevuskava ja eestvedamist on vaja aga kõikides valdkondades.
2022. aasta sügisel Rohetiigri ligi 80 liikme seas läbi viidud küsitlusest tuli samuti välja, et üheks rohepöörde takistuseks on riiklike eesmärkide ja strateegiate lünklikkus või puudumine. Kiireks tegutsemiseks on vaja valitsuse jõulisust – selget liidrit, kes juhiks rohepööret tervikuna. Rohepööret justkui eest vedaval Riigikantseleil on praegu pigem nõuandev roll, kuid puudub juhtimishoob. Lisaks ei ole riigil ettevõtete põhitegevusalade ja rohepöörde seoste kohta piisavalt teadmisi.
Ettevõtjad peavad rohepööret enim takistavaks teguriks ka vastumeelsust ühiskonnast. Teadlikkus rohepöördest on madal ning avalikku debatti on vähe. Eesti meedia kajastab teemat tagasihoidlikult ning sageli napib oskust argumenteerida ja tõenduspõhist infot esitada. Rohepöördega kaasa minejaid on samuti vähe – keeruline on leida roheteemadest huvitatud töötajaid ja haarata kaasa kliente.
Eesmärgid
- Tõsta rohepöörde mainet ühiskonnas.
- Tasakaalustada inforuumis levinud müüte ja näidata, et rohepöördel on ettevõtjate seas toetus.
- Näidata, et paljud ettevõtted käsitlevad rohepööret konkurentsieelisena ja võimalusena ise majanduskeskkonda kujundada ning muutusteks valmistuda.
- Pakkuda ettevõtjate toetust poliitikutele, kes rohepöörde eest seisavad.
Sihtrühmad
Riigikogu valmistel osalevate erakondade poliitikud;
Ametnikud;
Valmisdebatte läbi viivad ajakirjanikud;
Ettevõtjad, kes ei ole Rohetiigri liikmed, kuid otsivad infot, kuidas rohepöördeks valmistuda;
Laiem avalikkus, kes püüab samuti mõista rohepöörde vajalikkust.
Sõnumi- ja kommunikatsioonistrateegia
Õigesti, kiiresti ja läbimõeldult tehtud rohepööre suurendab Eesti ja meie inimeste heaolu, mitte vastupidi. Rohepöörde ja majandusedu vahel ei ole vastuolu.
Rohepööre peab saama prioriteediks järgmisele valitsusele, riigikogule, kõigile valitsusasutustele ja erakondadele. Rohepööre tuleb tõsta üleriigilise tähtsusega teemaks, mis saab kogu tähelepanu ja vajaliku rahastuse.
Nii suure ühiskondliku muutuse jaoks on meil vaja terviklikku visiooni, pikka plaani, julget ning sisulist eestvedamist ja probleemide tegelikku lahendamist.
Sama suurt ja kõike hõlmavat muutust kogesime, kui läksime üheksakümnendate alguses üle vabaturumajandusele. Sarnasele üleriigilisele eesmärgile elas kogu rahvas kaasa, kui liitusime NATOga või astusime Euroopa Liitu.
Midagi tegemata või lahendustele vastu töötades ei ole me varsti konkurentsivõimelised. Meie eksporditurud eeldavad meilt oma keskkonnamõju vähendamist. Ka ettevõtete rahastamine sõltub sellest, kas ettevõte on jätkusuutlik või mitte. Me ei saa endale lubada tempo mahavõtmist.
Eesti ettevõtted võtavad seda võimalust tõsiselt ja pühenduvad sellele igapäevaselt. Oleme sellesse investeerinud ja oleme valmis ka tulevikus investeerima.
Sellel teemal ei tohiks olla "meie" ja "nemad". On üks Eesti riik, kelle hea käekäigu, arengu ja looduse eest me tahame seista. Ja me peame ühiskonnana tegema seda koos. Seetõttu on oluline, et me ei teeks rohepöördest poliitilise kempluse tallermaad.
2022. aasta suvel Riigikantselei poolt läbi viidud uuring kinnitas, et 57% Eesti elanikest toetab juba täna rohepöörde elluviimist.
Tegevuskava
- 2022. aasta 31.oktoobril kogunes ligi 30 Rohetiigri liikmesorganisatsiooni kommunikatsioonijuhti, et arutada rohepöörde kuvandi parandamise üle. Arutelu oli väga hea ja sellest sündis mitu praktilist ettepanekut, üks nendest avalik kiri rohepöörde toetuseks.
- Novembri kuu jooksul toimus sõnumite kokku leppimine Rohetiigri liikmete seas, pöördumise koostamine ja selle kinnitamine juhtide tasemel. Samuti jagasime pöördumist koostööpartnerite seas. Viisime Riigikantselei kommunikatsiooniosakonna ja rohepöörde koordinaatori Kristi Klaasi kurssi.
- 1. detsembril avalikustasime pöördumise Eesti Päevalehes, saatsime välja pressiteate ja avaldasime info Rohetiigri sotsiaalmeediakanalites.
- 1. detsembril saatsime pöördumise koos kaaskirjaga kõigile valimistel osalevatele erakondadele.
- Rohetiigri liikmed ja teised alla kirjutanud ettevõtted jagasid pöördumist oma kanalites ning andsid kommentaare meediale.
Tulemused
- Avalikule pöördumisele kirjutas paari päeva jooksul alla kokku 75 ettevõtte ja organisatsiooni tippjuhti, nende seas Rohetiigri liikmed ja kutsutud partnerid.
Alla kirjutasid näiteks Eesti suuremad pangad - Swedbank, SEB, LHV, Luminor ja COOP Pank, infrastruktuuri ettevõtted Tallinna Sadam ja Tallinna Lennujaam, energiaettevõtted Alexela, Utilitas, Eesti Eenergia, Sunly jne, lisaks Tallinna Vesi, Tallinna Kaubamaja ja paljud teised.
Pöördumisele reageerisid vahetult Reformierakond, SDE, Eesti 200, Rohelised, Parempoolsed ja EKRE (kõige kiiremini, 30 min jooksul saabus Martin Helme kiri).
Meedias ilmus kokku 22 kajastust (1.12-8.12.22).